Elu on kõrb. Parem on minna, jälitada miraaži ning lõpuks nõrkenuna liivale lamama jääda, veepudelid tühjad, kui paigal istuda ja eluaeg oodata midagi, mis mitte kunagi ei juhtu.
*
Järelikult on ainult üks küsimus, mis on väärt esitamist. Nii lihtne. Aga ei. Oleksid sa valmis surema Eesti eest ka siis, kui sind peetakse segaseks, kui tunned, et sind on kümme korda reedetud, kui sa tunned, et need, kelle eest sa oled valmis võitlema, pole seda väärt ja sinu tegu kutsuks neis esile heal juhul vaid haletsuse ja halvemal juhul põlguse? Veel hullem, jätaks ükskõikseks? Kui sa teaksid, et su tegu ei otsusta midagi ega mõjuta mingil moel sündmuste kulgu? Kui sa saaksid aru, et see on mõttetu?
*
Kui tunda hirmu sajandat korda, ei jää sellest palju järele.
*
See ei ole meeleheide, viha, raev, kättemaksuhimu, fanatism, rahulik saatusega leppimine või mis tahes muu emotsioon.
See on lojaalsus. Ustavus millelegi, millele peetakse kohaseks või väärikaks lojaalne olla. Sest ainult lojaalsus paneb inimese hindama oma elust tähtsamaks väärtust, millele ollakse ustav.
***
Leo Kunnas, "Sõdurjumala teener"
***
Leo Kunnas, "Sõdurjumala teener"
No comments:
Post a Comment